Brek sistem i gat sampela kain mak i soim olsem em i stap long mak na ol hevi inap kamap. Dispela em:
1. Wanpela mak bilong mak bilong singaut: Dispela i min olsem i gat hevi long sevis brek sistem. Dispela hevi i ken i gat liklik wara bilong brek, ol brek pad we i no save bagarap tumas o ol sensa i bagarap, na mak bai kamap taim ol i painimaut ol dispela hevi.
2. "P" sain: Dispela i min olsem ol i putim brek bilong paking, em olsem, ol i putim hanbrek. Sapos dispela mak i no lait taim ol i putim hanbrek, dispela inap makim olsem i gat hevi long sistem.
3. Wanpela sekol i gat mak bilong singaut long ol braket: Dispela em i wanpela mak bilong tok lukaut bilong brek sistem tu. Long sampela ka, em bai lait liklik taim ol i opim swit bilong paia, na bihain em bai go ausait bihain long ol i statim ensin. Antap long dispela, dispela mak bai lait taim ol i putim hanbrek, mak bilong wara bilong brek i liklik tumas, o i gat hevi long brek sistem.
4. Ol aikon i gat ol brek lait paten o ol grafik bilong brek ikwipmen: Ol dispela mak ol i wokim bilong kirapim tingting bilong draiva long sekim o lukautim brek sistem, o bilong soim sindaun bilong brek sistem nau.
Long sam eria, saen blong woning blong brek sistem i save stap olsem wan triangle we i gat wan laetning blong laetning long daon blong soem se i nidim imejensi tritmen.
Long saed blong kala, wan saen blong orenj i save soem nomol status, be sapos i laet, i save minim wan situesen we i no stret; ol red saen oli yusum moa blong soem wan fol.
Taim lait bilong asua bilong brek sistem i on pinis, draiva i mas stopim ka kwiktaim bilong sekim. Namba wan samting yu mas mekim em long stopim ka gut na sekim sapos mak bilong wara bilong brek i inap o nogat. Sapos ol i painim olsem brek wara i stap aninit long mak bilong mak, yu ken kontaktim ol wokman bilong kisim bek ol samting bilong helpim ol long bringim brek wara i kam bilong helpim. Sapos mak bilong wara bilong brek i nomal, em inap soim olsem i gat wanpela masin asua i stap long brek sistem. Long dispela, kar i no ken go het long draiv, tasol i mas stap long wanpela sef ples na kontaktim wanpela mentenens sevis stesin bilong sekim. I gud blong makem se taem red brek woning laet i on, ABS woning laet i usually aktivetem long sem taem, from wan folt long konvensenol brek sistem bae i afektem nomol wok blong ABS.